Hermes

See artikkel räägib vanakreeka jumalast; kirjastuse kohta vaata artiklit Kirjastus Hermes; rahvatantsurühma kohta vaata artiklit Hermes (tantsurühm)

Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp.

Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.

Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms.

Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka psühhopomp (hingede hauatagune saatja), mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks ('hingede juht'). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis.

Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeedi Merkuur kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis ta Apolloni nime. Avastus, et tegu on sama taevakehaga, omistatakse Pythagorasele. Rooma astronoomid hakkasid planeeti nimetama Mercuriuse nimega.

Alkeemikud kasutasid hiljem nime Hermes Trismegistos, pidades silmas segajumalust, kelles olid ühendatud Hermes ja Egiptuse jumal Thoth.

Hermes on tänapäeva Kreeka postiteenistuse sümbol.

Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühitsetud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias.

Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.

Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.

Hermese kujud olid staadionidel ja gümnaasiumides kogu Vana-Kreekas.

Varajastel aegadel, enne kui Hermesest sai kaupmeeste ja rändurite kaitsja, oli ta falliline jumal, keda seostati viljakusega, hea õnnega, teede ja piiridega. Tema nimi tuleb sõnast herma, mis tähendab hermi, ruudu- või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti. Hermi otsas oli Hermese peakuju, tavaliselt habemega, ja alust kaunistasid