Kontsert

See artikkel räägib muusikateos(t)e ettekandest. Instrumentaalkontserdi (viiulikontsert, klaverikontsert vms) kohta vaata artiklit Instrumentaalkontsert. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kontsert (täpsustus)

Kontsert (ilmselt tuletis ladinakeelsetest sõnadest concertare 'vaidlema' ja consortium 'ühiskond, osalemine', kuid võib pärineda ka itaaliakeelsest sõnast concertare 'korraldama, kokku leppima, kokku saama' või ingliskeelsest sõnast consort 'koosmäng, ansambel') on muusikaelu sündmus, mille eesmärk on üheskoos muusikat esitada.

Kontserdi kui muusikaelu sündmuse mõiste kujunes 17. sajandil ning see tähistas konteksti, milles inimesed esitasid üheskoos muusikat. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada nii privaatseid kui ka avalikke üritusi kodudes ja spetsiaalsetes saalides. Näiteks kirjutas W. A. Mozart oma kirjades sageli kontsertidest (Konzert), et kirjeldada mitteametlikke koduseid musitseerimisõhtuid, kus esinejad olid kõik kohalviibijad. Umbes 1840. aastast alates mõistatakse kontserti ainult avaliku ja mitteteatraalse sündmusena, mis võib toimuda erinevates kontekstides nii ametlikus kui ka mitteametlikus vormis. 20. sajandi keskel laiendati kontserdi mõistet džäss-, rokk- ja popmuusika esitustele.

Sõna "kontsert" (concerto) võib sõltuvalt kontekstist tähendada ka heliteost või muusikaesitajate ansamblit.

Ajalugu

Kuni 18. sajandini toimusid heliteoste ettekanded Euroopas enamasti kindlal otstarbel ja kindlas raamistikus ning olid mõeldud konkreetsele kuulajaskonnale. Eraldi kontserdiruume ei olnud ning muusikat mängiti ülikute õukondades tseremooniate või tantsude saateks, jumalateenistustel liturgia raames, teatrites ja ooperites. Ka rahvamuusika esitamine oli pigem seotud kommete ja tavade kui spetsiifilise aja või kohaga.

Alates 18. sajandist hakkas kujunema salongimuusika: algul kitsamates ringides, hiljem ka avalikkuses. Laialt oli levinud kodune musitseerimine perekonna ja külalistega. Muusikateoseid kanti ette omaette sündmusena – inimesed sõid, jõid ja vestlesid.

Muusika tähendus hakkas muutuma ja üha rohkem hakati tähelepanu pöörama muusikale endale, selle sisule ja väljenduslikkusele. Muusikat hakati looma ja ette kandma kuulamiseks, ilma funktsioonita. Kujunes välja avalik kontserdielu, mis oli mõeldud kõigile huvilistele. Samu muusikateoseid kanti ette korduvalt, erinevatelt interpreetidelt, eri kohtades ja mitmekülgsele auditooriumile.

19. sajandil hakati ehitama avalikke kontserdisaale, mis olid mõeldud üksnes muusika ettekandmiseks ja kuulamiseks. 1781. aastal peeti esimene avalik kontsert Leipzigis Gewandhausis (tõlkes "riidemaja"), mille järgi on endale nime võtnud kuulus orkester. Orkestrites suurendati pillimängijate arvu, et muusika kõlaks suurtes saalides paremini.

Muusikateoseid hakati tähelepanelikumalt kuulama, arvustama, kritiseerima ja kommenteerima. Esile tõusis muusikateose autor ning tähtsaks muutus interpreetide osa ettekandes.

Kuulsad kontserdisaalid

Viinis Großer Musikvereinsaal (Musikvereini suur saal) – avati 1870. aastal.
Londonis Royal Albert Hall – avati 1871. aastal prints Alberti mälestuseks. Populaarne Henry Woodi promenaadikontsertide koht alates 1895. aastast.
Amsterdamis Concertgebouw – avati 1888. aastal (Concertgebouwi orkester).
Birminghamis Symphony Hall – avati 1991. aastal (Birminghami orkester).
New Yorgis Carnegie Hall – avati 1891. aastal.

Vaata ka