Sipelglased
 |
See artikkel räägib putukatest; ajalehe kohta vaata artiklit Sipelgas (ajaleht); perekonnanime kohta vaata artiklit Sipelgas (perekonnanimi). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
| Sipelglased | |
|---|---|
 Arukuklane | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kiletiivalised Hymenoptera |
| Alamselts |
Rippkehalised Apocrita |
| Sugukond |
Sipelglased Formicidae Latreille, 1809 |
Sipelglased (Formicidae) on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist.
Maailmas on üle 20 000 liigi sipelglasi, Eestis 54 liiki.[viide?]
Teadaolevalt teeb maailma kiireima liigutuse lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri – nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35–64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil.
Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica – 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.
Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest maa peale suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.
Olenevalt sipelgaliigist on peres üks kuni mõnisada emasipelgat, kes elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Aastane juurdekasv on vähemalt üks põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere.
Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, kellel on tööjaotus. Pesa kaitsevad kõik töölised, kasutades oma tugevaid lõugu ja sipelgamürki.
Amatsoonsipelgate peres ei ole töölisi, selle asemel esineb "orjapidamine", kus vajalikke töid teevad teiste sipelgaliikide pesadest röövitud vastsetest ja nukkudest arenenud sipelgad. "Orjapidamist" esineb teistelgi sipelgaliikidel.
Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Nad toituvad peamiselt teistest putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast, aga ka seemnetest või kasvatatakse pesas toiduks seeni. Kuklaste seas on mitu väga kasulikku liiki. Et kuklased söövad ka kahjurputukaid, on nad Eestis looduskaitse all.
Sipelgad rändava oma pesast mitme kilomeetri kaugusele. Sipelgasammu pikkus on alla millimeetri. Sipelgad orienteeruvad maamärkide järgi.[1]
Sipelgate uurimisega tegeleb mürmekoloogia.
Sipelgapesa
[muuda | muuda lähteteksti]
Sipelgapesad koosnevad suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest. Mõned sipelgaliigid on elama asunud erilistesse taimedesse, mis ongi kohastunud sipelgatele eluaseme pakkumiseks, andes neile oma õõnsa kambrilise ehitusega nii peavarju kui ka toitu.
Lisaks sipelgatele elab nende pesades rohkesti muidki putukaid. Enamik neist toitub vaid kõdunevast pesamaterjalist ja sipelgate jäätmetest. Mõned aga nuruvad toitu sipelgatelt endilt. Vastutasuks pakuvad nad sipelgatele spetsiaalsetest näärmetest eritatavat nõret, mida sipelgad meelsasti lakuvad. Selliseid "kaasüürnikke" võtavad sipelgad kaasa ka uude kohta kolides. Mõned sipelgapesade asukad võivad olla ka perele kahjulikud. Nii näiteks eritavad mitmed lühitiiblased sipelgaid purjupanevaid aineid ning toituvad ise sipelgate munadest ja vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist.
Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama üksteise lähedal, et rohkem soojust hoida. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda.
Rahvameditsiin
[muuda | muuda lähteteksti]Sipelgavannid on rahvameditsiinis üldtuntud ravivahend närvipõletike ja reumaatiliste valude korral.
Kasutatud on ka sipelgapiiritust, mida tehti pealemäärimiseks. Suhkur pandi