Tekno
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tekno (inglise keeles techno) on levimuusikastiil.
Tekno on elektroonilise muusika stiil, mida on mõjutanud elektro, industrial, sündipop ja Chicago house. Stiil sai alguse 1980. aastate keskpaigas USA-s Michigani osariigis Detroitis. 1990. aastatel sai muusika arengu keskpunktiks Euroopa (täpsemini Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa). Nimetus techno tuleneb sõnast "tehnoloogia" (technology), mis kirjeldab tõenäoliselt kõige paremini selles stiilis muusika olemust. Teknot kirjeldatakse kui vähese meloodia ja rohke löökriistade/rütmi kasutusega muusikat.
Tekkelugu
[muuda | muuda lähteteksti]Masendav olukord 1970. ja 1980. aastate Detroitis (majanduslangusest tingitud paljude suurte tööstusettevõtete pankrotistumine) tõukas kolme noort kolledžiüliõpilast – Juan Atkinsit, Derrick Mayd ja Kevin Saundersoni – oma emotsioone muusika kaudu väljendama. Nende muusika pidi edasi andma nende tajutud urbanistlikku košmaari. Noormehi mõjutas kohalik raadio-DJ Charles "The Electrifying Mojo" Johnson, kes mängis oma hilisöistes saadetes muu muusika hulgas ka Giorgio Moroderi, Kraftwerki ja Tangerine Dreami. Tekno edasise arengu jaoks said oluliseks kohalikud klubid, mida võib pidada teknomuusika kasvulavaks. Techno oli Detroiti vaste Chicagost tulevale house'ile ja saavutas intensiivse, toore ja väga tantsulise muusikastiilina kohalike noorte seas tohutu menu. Klubid, mis asusid räämas keldrites ning kus polnud muud atribuutikat peale helisüsteemi ja plinkiva stroboskoobi, suutsid rahvamasse köita terveid öid, ilma et muusika nautimise juurde oleks kuulunud narkootikumide manustamine või suurtes kogustes alkoholi tarbimine.
Alastiilid
[muuda | muuda lähteteksti]Ingliskeelset nimetust techno hakati kasutama 1984. aastal, mil tuli välja Cybotroni singel "Techno City", kuid massidesse jõudis see nimetus alles 1988. aasta paiku, kui Inglismaal ilmus kogumik "Techno! The New Dance Sound Of Detroit". Samuti hakkas 1980. aastate lõpus tekkima tekno alastiile, sealhulgas kiire ja intensiivse tempoga (umbes 160 lööki minutis) ja moonutatud trummidega hardcore techno (Luna-C, Hellfish) ja dubist ja ambient-muusikast mõjutatud ambient techno (The Orb, Aphex Twin), mis omakorda oli aluseks tänapäeval väga populaarse minimal techno (Ricardo Villalobos, Richie Hawtin, Jeff Milligan,