Mine sisu juurde

Blaise Pascal

Allikas: Vikitsitaadid
Blaise Pascal

Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik, teoloog ja filosoof. Eesti keeles on ilmunud tema postuumne teos "Mõtted" ("Pensées", 1670) kahes väljaandes: Rooma: Maarjamaa, 1971, tõlkinud Fanny de Sivers; Tallinn: Logos, 1998, tõlkinud Kristiina Ross.

  • Kirjutasin selle kirja pika, kuna mul ei olnud aega teda lühemaks teha.
  • Je n'ai fait celle-ci plus longue que parce que je n'ai pas eu le loisir de la faire plus courte.
    • "Provintsikirjad", 16. kiri, 4. detsember 1656

"Mõtted"

[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Blaise Pascal, "Mõtted", tlk Kristiina Ross, Logos ja Hortus Litterarum, 1998.

Mõtteid vaimust ja stiilist

[muuda]
  • Põhjendused, mis inimene on ise leidnud, veenavad teda tavaliselt paremini kui need, mille peale teised on tulnud.
    • 10/737, lk 15
  • Viimane asi, milleni me mõnd teost kirjutades jõuame, on arusaamine sellest, millega alustada.
    • 19/976, lk 19
  • Erinevalt ritta seatud sõnad annavad erineva tähenduse ja erinevalt ritta seatud tähendused annavad erineva tulemuse.
    • 23/784, lk 20
  • Kõnekunst. - Jutus peab olema meeldivat ja tegelikku; aga see meeldiv peab ise olema võetud tõelusest.
    • 25/667, lk 21

Jumalata inimese armetus

[muuda]
  • See, mida ma Montaigne'is leian, ei peitu mitte temas, vaid minus.
    • 64/689, lk 37
  • Peab tundma iseennast; isegi kui see ei aita tõde leida, aitab see vähemalt oma elu korraldada, ja sellest pole midagi paremat.
    • 66/72, lk 37
  • Teaduste tühisus. - Teadus välistest asjadest ei paku mulle häda ajal lohutust selle vastu, et ma ei tunne kõlblust; aga teadus kommetest pakub mulle alati lohutust selle vastu, et ma ei tunne teadusi välistest asjadest.
    • 67/23, lk 37
  • Liiga palju ja liiga vähe veini; kui te talle tilkagi ei anna, ei leia ta tõde; annate liiga palju, sama lugu.
    • 71/38, lk 38
  • Selle asemel et asju puhtal kujul vastu võtta, kaunistame neid omaenese omadustega ja vajutame oma liitolemise pitseri kõikidele lihtsatele asjadele, millest mõtleme.
    • 72/199, lk 47
  • Ma ei saa Descartes'ile andestada: ta oleks hea meelega tahtnud kogu oma filosoofias ilma Jumalata toime tulla, aga ometi oli ta sunnitud laskma anda Jumalal laksu, et maailm liikuma panna; rohkemaks pole tal Jumalat vaja.
    • 77/1001, lk 51
  • Olen täiesti veendunud, et kui kõik teaksid, mida inimesed üksteisest räägivad, poleks maailmas neljagi